1600 aastat vana kultuur, mis on pärit Vahemeremaadest, Väike-Aasiast.
Mitmeaastane rohttaim, mida kultiveeritakse nagu üheaastast. Varre pikkus kuni 60 cm. Palju kuni 10 cm pikkuseid juurelähedasi lehti.
Kasvukoht: talub hästi jahedat ja ka väiksemaid külmasid aga on väga valguslembene. Selleks, et saada tiheda alusega kompaktne taim, on vaja päikesepaistet hommikust õhtuni; isegi vähegi varjuline koht võib kahjustada taime kvaliteeti ja kompaktsust. Talub püsivat põuda ja on vähenõudlik mulla suhtes.
Paljundamine: seemnetega, mis külvatakse kasti veebruari lõpust märtsi lõpuni.
Võrsed tulevad 7-10 päeva pärast peale külvi. Pikeeritakse potis ja praagitakse välja kiduramad taimed. Kasvukohale istutada mai teisel poolel üksteisest 30-40 cm kaugusele. Väetada 10-15 päeva tagant. Õitsema hakkavad juuni keskel - mõnikord ka kohe peale istutamist. Sellisel juhul tuleb esimesed õied eemaldada. Seemned säilitavad idanevust 4-5 aastat.
Ühes grammis ~350 seemet.
Kasutusala:
kasutatakse palju rühmadena, segapeenardes, eriti koos madalamate sortidega, samuti nii kimpudes elavatest lilledest kui ka kuivlilledest. See kultuur on huvitav sellepärast, et suurte õisikute hulk näeb välja nagu liblikas. Peale õite avanemist tuleb need enne vihma ära lõigata, sest vihmapiisad kogunevad õielehtrisse ja kahjustavad taime dekoratiivsust. Õisikud, mis on ette nähtud kuivatamiseks, lõigatakse kogu ulatuses maha, et õied maha ei pudeneks. Lõigatud õisikud kuivatatakse pimedas õhurikkas ruumis väikestes kimpudes riputatult. Valguse käes kuivatamisel varred kahvatuvad ja kolletavad, roosad ja lõhekarva õied võivad aga ära pleekida. Sinised ja kollased õied on tugevamad, aga võivad samuti pleekida.
Eng.: Wavyleaf sea lavender. Suom.: Sini-ikiviuhko. Sven.: Risp. Bot. syn.: Statice sinuata.